Meremessilt saab nõu kalastajagi

Foto: Sven Arbet
Foto: Sven Arbet

Kuna meremessi külastajateks on veesõidukite omanikud või potentsiaalsed ostjad, kalastajad ja kutselised kalurid, lihtsalt merehuvilised ja need, kes oma vaba aja hea meelega vee peal või ääres veedavad, siis on meremess just see koht, kus keskkonnanõudeid selgitada.

Keskkonnainspektsioon osaleb juba mitmendat korda koos teiste riigiasutustega (Veeteede Amet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaagentuur oma ilmateenistusega, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus) Tallinnas toimuval meremessil. Kui esimestel kordadel küsiti ja imestati pisut, mida teevad riigiasutused sellisel üritusel — te ju ei müü midagi, siis nüüd ollakse sellega juba harjunud ja teatakse, mida riigiametite boksi vaatama-kuulama tulla.

Riigiametid tutvustavad oma tegevust, mis on ühel või teisel moel seotud mereohutuse, veesõidukite ja veeliiklusega, vee peal või veekogu ääres puhkamisega. Iga ametkond jagab teavet ja infomaterjale vastavalt oma tegevusvaldkonnale.

Põhirõhk on kalapüüginõuetel, aga selgitame ka rannal ja kaldal ning veekogul liikumise nõudeid. Kuna see aasta on kuulutatud Soome lahe aastaks, siis kindlasti on üks teemadest ka merekeskkonna kaitsmine.

Võib öelda, et huvi keskkonnateemade vastu on päris suur ja küsimusi on seinast seina. Kalapüügi kohta küsitakse näiteks, kui palju ja kuidas tohib püüniseid püügile asetada, kuidas neid tähistada ja märgistada, mida teha harrastuspüügil saadud alamõõduliste kaladega. Sageli küsitakse päris konkreetsete püügikohtade kohta — kas seal tohib püüda, miks ei tohi jms. Püüame kõigile küsijatele selgituse anda või siis juhatada, kust ja kellelt võiks huvipakkuva küsimuse kohta täpsemat teavet saada. Kuna paljud küsimused puudutavad seadusandlust ja kalapüügi korralduslikku poolt, millega Keskkonnainspektsioon järelevalveasutusena ei tegele, siis on meil tavaliselt abiks olnud ka Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna esindaja, kes neid küsimusi selgitab.

Mõnikord jääb isegi sõnadest väheks ning appi võetakse paber ja pliiats, näiteks püügivahendi ehituse ja paigutuse selgitamiseks. Abiks on ka näitlikud materjalid, sealhulgas nakkevõrk, mille peal saab võrgusilma mõõtmist demonstreerida või mõõtealus, mille peal inspektorid kalade mõõdulisust kontrollivad.

Kalapüüginõuete selgitamine on oluline, sest ehkki kalapüügirikkumiste arv on aastatega vähenenud, on see siiski suurima rikkumiste arvuga valdkond. Peamisteks probleemideks on loata püük, alamõõduliste kalade püük, püük kalade kudeajal ja püük lubatust suurema arvu püünistega. Kindlasti on rikkumiste arv tingitud harrastuskalastajate arvukusest, samas ei peeta tihtipeale nõuete täitmist vajalikuks. Kui mõelda võrdlusena jahipidamisele, siis üldjuhul mõistetakse salaküttimine üldsuse poolt hukka ja saadakse aru selle tagajärgedest. Aktsepteeritakse metsarahu, mis kehtestatakse selleks, et anda lindudele pesitsemise võimalus, samuti ei kütita teatud perioodil loomi. Kalapüügi puhul on igal kevadel küllalt neid, kes lähevad veekogude äärde kudevat haugi püüdma või panevad lisaks lubatud arvu võrkudele veekogusse veel kümneid ebaseaduslikke võrke.

Kalapüügirikkumised ei tundu millegipärast väga tõsiseltvõetavate rikkumistena, ehkki vahelejäämise korral on karistused väga tõsised. Eeldatakse, et igale poole inspektorid ei jõua ning nende tegu jääb avastamata. Üheks mittehoolimise põhjuseks võib olla ka see, et kalavarude suurust on raskem hoomata. Arvatakse või loodetakse, et küllap neid siiski jätkub. Teine põhjendus on see, et alati on ju püütud, miks siis mina nüüd ei või.
Osa rikkumisi pannakse toime teadmatusest. Selgitamisega loodame rikkumisi ennetada ja panna inimesi mõtlema, mis tagajärjed võivad olla hoolimatul või kuritahtlikul tegevusel.

Keskkonnanõuete kõrval selgitame jätkuvalt ka Keskkonnainspektsiooni rolli ja ülesandeid. Kuna Keskkonnaministeeriumi alluvuses on veel Keskkonnaamet, siis tekib tihti segadus: ei tehta vahet, kumb on kumb ja millega need asutused tegelema. Selgitame, et mõlemal on oma kindlad funktsioonid: Keskkonnaamet väljastab keskkonnalube ja annab kooskõlastusi, Keskkonnainspektsioon kontrollib loa nõuete ja seaduste täitmist.

Lisaks on Keskkonnainspektsioonil menetleja roll, st õigus menetleda nii keskkonnaalaseid väärtegusid kui ka kuritegusid. Leiame, et selline vahetu kontakt inimestega on vajalik. Inspektorid suhtlevad järelevalve käigus inimestega küll iga päev, kuid eeskätt nendega, kes on mingi keskkonnaalase rikkumisega hakkama saanud. Suur osa inimesi Keskkonnainspektsiooni ja inspektoritega kokku ei puutu ega tea, millega me tegeleme.

Messil jagame ka infotrükiseid. Sihtasutus Eesti Forell andis hiljuti välja uuendatud harrastuskalastaja taskuteatmiku, mis on kalastajate poolt väga nõutud ja mida saame nüüd õnneks jälle jagada. Neid on nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Kutsume kõiki julgelt Keskkonnainspektsiooni boksi astuma. Leiate meid messikeskuse B-hallist, kus paikneme kõrvuti teiste riigiasutustega.

Autor: Leili Tuul, Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik