Kui ise ei tee, ei tee keegi

Oma hobide ja tööülesannete tõttu olen viimase 10 aasta jooksul istunud palju kõikvõimalikes mere ja merendusega seotud komisjonides, töörühmades, korralduskomiteedes, projektimeeskondades, konverentsidel, seminaridel, mõttekodades ja muudes jututubades. Mõnikord on lobisemise eest ka pisku palka makstud, enamasti on tegemist „huvigruppide arvestamise, vabatahtliku panuse, tulevikku investeerimise, kolmanda sektori kaasamise“ või muu õhinapõhise õhuliigutamisega. Oleks ma kogu koosolekutel istutud aja kasvõi 5-sõlmelise kiirusega purjetanud, hakkaks praegu teise pallitiiru finiš paistma.

Mõnikord on neil koosolekutel miskit ka otsustatud ja kuskil liigutatud. Suured regatid on teoks saanud, uued sadamad valminud, laevad vette pandud ja noored mereõhku nuusutama viidud. Siiski kipub olema nii, et mida väiksem otsustajate ring ja suurem isiklik risk, seda parem on tulemus. Ja vastupidi. Kõige tähtsamad komisjonid tulevad tavaliselt aasta hiljem kokku, et tõdeda: tahtsime parimat, aga välja, nagu alati, ei tulnud midagi. Neis komisjonides on teemaks probleemid-probleemid-probleemid. Süsteemsest lähenemisest on seal küll juttu olnud, praktikas pole see õnnestunud. Tahtmine on kõva, kuid rakenduskavas ressursse napib. Nagu jäljed liival – korraks on rada kena ja selge, aga siis teeb meri oma töö.

Homme algaval Meremessil toimuval konverentsil „100 aastat Eesti Mereriiki“ võib soovija jälle saada ülevaate, kuhu oleme oma meremajandusega jõudnud ja kuhu tahame liikuda. Eks kuuleme jälle üksikutest uutest ning paljudest vanadest tuttavatest probleemidest. Tõdeme, et neid tuleb lahendada. Paraku ei ole võimalik ühtki probleemi lahendada. Saab muuta või kõrvaldada tegureid, mille tõttu probleem tekib. Ja kui selleks tarkust või vahendeid pole, jäämegi jutustama.

Järjest tugevamaks on minus muutunud arusaam, et kõik sõltub ikkagi konkreetse vaatleja positsioonist. Kel aktiivne suhtumine ja soov midagi ära teha, see näeb võimalusi. Kel muud huvid tähtsamad, näeb probleeme. Seega soovin kõigile merehuvilistele kena kevadet ja hobimeresõitjatele head hooaja algust. Kes tahab teha ja viitsib midagi liigutada, nendega näeme merel ja naeratame! Kaldal kiibitsejad saavad virisemisega meietagi hästi hakkama.