Merel ei käida joomas

Riigikogus võeti 11. detsembril vastu meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus (738 SE), mis piirab laevatatavatel veekogudel lubatud alkoholijoovet: praeguse 0,8 asemel on uueks piirmääraks 0,5 milligrammi alkoholi veesõiduki juhi ühes grammis veres. Kuna muudatusega ei ole rahul valdav enamus väikelaevnikke, pean vajalikuks seadusemuudatuse tagamaid ja mõjusid selgitada.

Piirmäära vähendamist ei toeta ükski väikelaevandusega seotud organisatsioon, samuti on piiramise vastu kõik paatide, kaatrite, jahtide ja lisavarustuse müügi ja hooldusega tegelevad ettevõtted, esindades nii valdava osa Eesti väikelaevnike arvamust. Siinkohal ei ole tegemist vaid mõne üksiku kibestunud alkohoolikust kipperiga, vaid vähemalt 100 000 regulaarselt väikelaevaga sõitva inimesega. Ainuüksi liiklusregistris arvelolevaid veesõidukeid on praeguse seisuga 27 500.

Väikelaevnike seas ei ole kunagi olnud au sees veesõiduki adekvaatset juhtimist takistav joove, ka kehtestatud piirmäära ei käsitleta kohustusliku joobeastmena. Selle tõestuseks on meresõiduohutuse seaduse mõjualas alkoholijoobes väikelaevajuhtide tõttu juhtunud õnnetuste arv minimaalne, kui mitte öelda olematu. Meri austab traditsioone ja vabadust.

Piltlikult öeldes ei teinud eelnõu koostaja vahet reisilaeval ja aerupaadil, sest piirmäära alandamise põhjuseks toodi Euroopa Liidu direktiiv (212/35/EL), mille eesmärk on väikelaevajuhtide asemel reguleerida hoopis reisi-, kauba- ja muude kommertsvedudega tegelevate suuremate laevade personali alkoholijoobe piirmäära. Soovi korral oleks eelnõu koostajal suuremate väikelaevade kaptenitele karmimate reeglite kehtestamiseks ka tunduvalt asjatundlikumaid võimalusi.

Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks mitmele suurfirmale ja organisatsioonile kuid ükski neist ei esinda väikelaevnike huve. Otseselt väikelaevnikke esindavale Eesti Paadile ja teistele väikelaevadega reaalset kokkupuudet omavatele organisatsioonidele eelnõud ei saadetud, tõenäoliselt püüti sel moel vähemasti Eesti Paadi negatiivset arvamust sihipäraselt vältida. Seisukoht jõudis siiski riigikogu liikmeteni ning samasisulise ettepaneku esitas ka riigikogu liige Valdo Randpere. Samuti pidas Veeteede Amet vajalikuks eelnõus esinenud puudusi suuremahuliselt kommenteerida. Muudatusettepaneku, praeguse piirmäära säilimise poolt hääletasid Reformierakonna fraktsiooni liikmed ning fraktsiooni mittekuuluvad riigikogu liikmed Deniss Boroditš, Lembit Kaljuvee ja Kalle Laanet.

Kahjuks ei ole lubatud alkoholijoobe piirmäära langetamise näol tegu ainuüksi populistliku sammuga alkoholi liigtarbimise vastases võitluses. Eesti alles tekkiva merekultuuri arengule on igasugune reeglite karmimaks muutmine kahjuks väga valus hoop, millest taastumine võtab kindlasti aastaid. Tegu on ka negatiivse sõnumiga meie väikesadamate põhilistele klientidele, Soome ja Rootsi mereturistidele, kelle kodumaal kõrgem piirmäär end tõestanud on. Selle otsusega eirab Eesti nende aastakümnete pikkust praktikat ja head eeskuju. Piirmäära langetamise negatiivset mõju sadamate käibele ning Eesti mainele on raske heastada.

Loodetavasti võtavad eelnõude koostajad ja riigikogu liikmed tulevikus valdkonda puudutavate organisatsioonide arvamusi arvesse ning järgmised väikelaevandust puudutavad seadusemuudatused on juba positiivset laadi.

Kristo Herzmann
Eesti Paat / Meremessi projektijuht